testing

No mis sa ikka hädaga teed, paned pildi blogisse, kui on vaja näidata, kuidas õppetöö käib :P

Teiste vead

No tänapäeval enam üldse internetita ei saa.
Mille jaoks siis minul täna teist vaja oli.
See undav boiler minu köögi nurgas (kena on öelda köögi nurgas, mis siis, et kööktuba on :P) otsustas täna hilisõhtul hakata oma punast tulukest vilgutama. No ja arvake ära mida teeb inimene, kes tegelikult gaasist ega gaasiboileritest mitte midagi ei tea - läheb veidi paanikasse, on õige vastus.
No masiis seal juures veidi möllasin, lülitasin ta välja ja lasin veidi oodata ja siis tagasi sisse ja punane tuli hakkas rõõmsalt taas vilkuma ja see nägi väga ähvardav välja.
Minu peast käisid läbi juba mõtted sellest, kuidas ma gaasimürgitusse suren ja kuskilt hakka midagi kindlasti välja sisisema ja susisema.
Selle asemel, et kruvikeerajaga minna jõuga asja uurima, otsustasin hoopiski internetiavarustesse sukelduda. Kõigepealt võtsin välja Eesti Gaasi lehekülje ja hakkasin juba avariitelefoni otsima, kuid siis leidsin, et võiks siiski teada, mida see punane vilkumine tähendada võib.
Boileri pealt leidsin ka kenasti firma ning mudeli nime "Euroline Junkers" - tore kas mitte :P
Sisenesin ootusärevalt google'sse tulemusi otsima ja sain lehekülgede viisi vene ja hispaania keelseid vasteid. No need mind oluliselt ei aidanud, kuid olles piisavalt intelligentne võtsin valikukriteeriumiks vaid inglise keele ja jõudsin siia.

Vaene Wendy oli samuti sarnase situatsiooniga kokku puutunud ja mitu päeva külma vett ning korterit kannatanud.
Aga tänu tema äpardusele sain mina targemaks, tuleb seda sama vilkuvad punast tulukest 10 sekundit all hoida :P
No ja selle peale hakkas minu kullakallis boiler taas tööle.

Räägi siis veel, et teiste vigadest ei õpita :P

Mul on lihstalt vaja üles laadida

See kutsa on vist pärit Türilt ja otsib oma peremeest taga ja mul on lihstalt vaja kiiresti internetikeskkonda kuhu ppilti laadida üles. Seepärast siis üle pikapika aja taas üks post.

Mina ei tea ja Sina ei tea, aga kes siis teeb?

Ma ei tea kedagi, kes ei teaks kedagi, kes ei oleks käinud laupäeval Eestimaad koristamas.
Ja teiseks:
Ma ei tea kedagi, kes teaks kedagi, kes viskaks metsa prügi.

Teisest teatest lähtuvalt on kaks võimlaust, see, et minu tutvusringkond on üliväike, kuna prügi oli metsa all ikka vähemalt poolte eesti inimeste jagu. Või inimesed ongi lihtsalt nii kahepalgelised, et veavad prügi metsa ja siis pärast veel rõõmsalt seltskonnas lähevad koristama seda.
Nendest mähkmetest, mida me vesisest kraavist välja kakkusime, ma parem pilte lisama ei hakka.

teravate elamuste salat

Sai käidud järjekordsel reisil. Minu jaoks alles teisel sel aastal, erinevalt mõnedest suurtest reisijatest. Üldist reisikirjeldust saab lugeda siit.
Nii et ümberjutustamisel pole nagu enam mõtet. Ausalt tunnista, mina ei ole jõudnud seda kirjeldust läbi lugeda.
Aga kommentaare ilmselt teen muude asjade kohta. Näiteks seda, et sellised reisid panevad reeglina ikkagi inimkannatuse proovile. Ja kannatust just palju ei ole kui olemiseks on viie peale üks auto, mis siis et istmed kolmes reas.
Nähvatud sai palju. Siiamaani ei ole ma selgusele jõudnud, et kas tõesti olen mina see maailma kõige hullem kaaslane, kes ei saa üldse teistest aru. Või on inimlik see, et ilma selgitamata ei olegi võimalik teise mõtteid lugeda. Kust kohast läheb see piir mida lubada, mida rääkida ja mis peaks olema iseenesest mõistetav.
Mäletan, et kui akadeemilise emaga käisin pariisis (häälega muidugi), siis oli vahepeal veelgi rohkem "katuse ärasõitmise" tunne. Kuid ilmselt seetõttu, et meid oli seal kaks ning me oline stuck üksteisega, sai ka kõik lahendatud, mis siis et istusime Champs Elyseel ja nutsime kahekesi. See oli vinge inimsuhete kool. Siiamaani arvan, et tänu rääkimisele sai asja selgeks. Pärast läksime me veel reisile, ei lõpetanud suhtlemist ega hakanud kirvest kuurist tooma.
Nüüd ma ei teagi, et kas ma veel julgen palju edaspidi oma sõpradega reisima minna. Ometi mulon kogemusi ka vähem pingelistest reisidest. Kus k... kohas siis see kala nüüd on?

Otsida

Ehk minu mõtted peaksid ainult minule kuuluma ega peaks neid maailmale jagama nii avalikult ja kontrollimatult.
Anonüümsust tuleb otsida mujalt, blogidest seda ammu enam ei leia.
Jätaksin siia taas liiga suure tüki endast.
Ja mis kõige hullem, ehk hakkan ennast kordama. Üks ja see sama otsimine!