Ma olen hukas

Ja endalegi ootamatult olen ma andnud internetile sõrme ning minult on võetud käsi. Ometi ma arvasin, et MA EI SÕLTU INTERNETIST. Oleks te näiund mind eile, kui internetiühendus tuli ja läks nagu vilkur Kalle. Milline suurepärame meeleolu. Ja väidetakse, et arvuti epale karjumine ei aita - hmm... võibolla oli see lihtsalt kokkusattumus.

Kuigi oleme targad!

Palusin eile õhtul emal end täna hommikul 7 üles ajada, sobiv aeg, et jätkata eksamiks õppimisega. Ja ometi ei saanud ma hommikul üles. Nüüd ma siis kahetsen!
Imelik see värk. Ma teadsin õhtul suurepäraselt kui väga on mul vaja saada hommikul õigel ajal ülesse ning hommik ei olnud õhtust targem, tegelikutl ka mitte rumalam, vaid lihtsalt kohutavalt laisk. Mis siin ikka muud teha, kui homme jälle loota.