On hetki

Vähemalt üks asi on maailmas, millest ma ei paista tüdinevat - teel olemine. Sõitsin eile pealinna. Kuigi jah, Tartu-Tallinn maantee on üks kohutavamaid, mis ma Eestis tean ja seda eriti reede ning pühapäeva õhtuti. Siiski on see nauditav, kui valida veidi sobivam aeg, näiteks laupäeva õhtupoolik.
Vaatasin bussis oma arvutist filmi, jälgisin kauguses loojuvat päikest ja nautisin Eestimaa loodust. Tallinnasse on õhtuti mõnus sõita just loojangu ajal, eeldusel, et ise roolis ei pea olema. Suures, kõrges bussis, kus nähtavus on suurepärane, nii et võimalikult kaua saab jälgida kaduva päikese oranze kiiri. Filmiks oli juhtumisi ka selline, mis ei nõudnud pidevat ekraani vahtimist, vaid pakkus hetki mõtlemiseks, mitmeid ja korduvaid... vajalikke