Eluline lainetus. Käisin eile esimes korda sel suel meres ujumas. Küsima ei pea, kas meeldis - loomulikul oli lahe.
Aga täna homikul ei kummita mind mitte mre lainetus vaid elus toimuv, mis käib lainetgena meist üle. Tõus ja mõõn. Rõõmu ja kurbusehetked. Lootused paremast. Toetused kellegi õlale ja pakkudes ise tuge. Olles koos ja siis jälle lahus. Korrates vanu hetki ja leides uusi. Natukene harjumist ja teadmata kogemuste tegemist.
Nii hea oleks leida ennast nendest olukordadest, kuhu oled tahtnud end jõudvat. Millegi pärast, aga pikitakse sinna vahele neid hetki, mida üldse ei tahaks. Või näiteks hetki, kus olla tahad, kuid valede inimestega.