Sõit raudteel

Ma tahaksin siinkohal tänada seda härrasmeest, kaasreisijat, kes mind Tartusse jõudes rongi peal üles ajas. Muidu oleks me Agnesega ilmselt Valka välja sõitnud. Agnes eriti, tema magas väga sügavalt. Natukene kahju on sellest, et ma enamus sõitu maha magasin. Tallinnas ma küll nägin kuidas päike hakkas ida poolt tõusma ja ma leidsin, et idaga on ikka oluline häid suhteid hoida, muidu läheb jamaks, kui korraga nad meile enam päikest näidata ei taha. Ilus päiksetõus oli, täis lootust ja rahu, näitamas, et mida iganes meile ka elu ei too, tuleb see vastu võtta ning edasi elada, julgelt peale hakates. Esialgu üks päev korraga. Ning kui päeva algused on ka edaspidi nii ilusa tõusuga, siis on eriti hea seda ühte päeva võtta ning elada hetkes.