..kahju

Põhimõtteid kuidas elu elada jagub inimestel kindlasti hulga. Kui üks nendest on aga see, et ei taheta kahetseda midagi, mis on korda saadetud või mis otsuseid elus tehtud. Kas siis mingil hetkel hakatakse endale hoopis valetama. Näiteks seeläbi, et mõndadest ajsadest on kahju, kuid ei tunnistata, et selle "kahju" taga peitub soov ka, et oleks midagi teisiti teinud. Mis saab veel siis kui olukord, mis kunagi läks just sedaviisi nagu minu minevikuraamatusse kirjuatud on, ei olnud absoluutselt minu otsustada? Samas kes see teine ikka meie elu korraldab. Minule meeldib mõelda, et mina olen oma elu kontrollija ja kontrollis olla mulle meeldib. Ma ei taha seda kuhugi kellelegi - kõikvõimsale - ära anda.
Kahju on siiski, tegelikult ka. Imelikud asjad on need, millest kahju on. Kahetsemise alla läheksid nad aga ilmselt siis, kui mul oleks sügav soov, et nad oleksid teisiti läinud. Oleks on aga paha poiss ja oleksid mulle ei meeldi, seega ei leia ma end ka mõtlemas, mis siis kõik oleks, kui "kahjudega" seotud oluorrad või sündmused oleksid teisiti.
Hetk kus olla tundub olevat ikka see kõige tähtsam. Kui sinna juurde käib veel tulevikku suunatud pilk, siis pole ju midagi muud tahtagi - olekseid.