Sel korral trumpasite mind üle

Teglikult tahtsin järgmise blogi kirjutada taaskord sellest, et Saksamaal ei ole teeninduskultuuri või sellest, et toredad heatahtlikud ja naaiivsed neiud ei ole siiski alati kõige mõnusamad vestluskaaslased. Aga praegused rõõmsad emotsioonid on liiga tugevad, nii et ma ei hakka neid rikkuma mitte nii toredatele asjadele mõeldes.
Täna on ilmselt rahvusvaheline postipäev. Minuni on jõudnud lausa kaks pakki. Ühele pidin ise järgi minema. Sellest tulemisest olin teadlik ja ootasin juba eelmine nädal. Ilmselt ei olnud mind eile sel ajal kodus, kui nad pakiga ukse taga käisid ja seepräast oli teade postkastis ja postkontoris sai hommikul esimese asjana ära käidud.
Teine pakk oli aga tõesti üllatus. Liikusin parajasti kolmandale korrusele pesumasina juurde, kui aknast nägin, et postimees pakiga meie majade poole liigub. Omaette veel mõtlesin, et huvitav kellele see läheb. Üllatus oli tõesti suur ja siiras, kui meie ukse taga kella helistati, oh seda kiirust millega ma kolmandalt treppidest alla lendasin :P ja pakil oli MINU nimi :) Mul on ikka suurepärased sõbrad :D Suur tänu Teile. (ju ma siis ise ka ikka päris ok inimene, kui sõbrad sellised on :P).
Oravakese kommi on mul nüüd paari nädala jagu, samuti kamasokolaadi ja kalevi piparkoooke. Milline rõõmus päev.
Ja nüüd on minul süümepiinad, kuna piirdusin vaid postkaartidega :$