Poliitika
Jah, ma risustan om blogi nüüd poliitika jutuga.
Siin olles, olen eemal eesti kohalikest valimistest ja nüüd toimuvast poriloopimisest. Nädal valimistest peaaegu möödas, kuid ikka järele ei jäeta. Mul hakkab nendest uudistest juba väga kõrini saama.
No loomuliklt eriti see, mis toimub Tallinnas. Miks Tallinn minusse puutume peaks, noh, ma olen ju sinna sisse kirjutatud. Oma Eestist eemal viibimise tõttu, aga kohalikel valimistel oma häält anda ei saanud, kahju, kuigi see mdiagi muutnud ei oleks.
Mind ajab kõige rohkem vihale loosung "Igaühe eest". No palun, tõesti, mitte kunagi ei saa seista igaühe eest, kui selle igaühena ei peeta just silmas üliväikest gruppi, näiteks perekonda, või kaheaastasi 8-liikelises sõimerühmas.
Ja see minu meelest näitabki teate küll mis erakonna odavust, samas nende tarkust, kuidas inimeste pähe istuda.
Sattusin üle aasta tagasi kuulma ühe Tartu Ülikooli professori poliitika juttu. See oli suuresti üles ehitatud sellele, et kuulake mind, mina tean ja vaadake, kuidas mina analüüsin. Täiesti õudne oli see, kuidas oli sellesse juttu ära peidetud meeletu propaganda ja keskealised kuulasid teda suu ammuli, plaksutasid ja nõustusid, esitamata mingeid küsimusi.
Loomulikult peab keegi seisma venelaste (neid on eestis ikkagi palju ja me epame nende probleemiga tegelema) ja pensionäride eest. Samas ei saa seda teha ju lühiajaliste lahendustega, mis tähendavad tegelikult häälte ostmist.
Ja kui tallinna pesnonärid saavad hinnatõusu kompensatsiooni, siis miks on nad näiteks Tartu või Pärnu omadest paremad või siis halvemal positsioonil, et neid tuleks toetada.
Enamus eesti suuremaid päevalehti on poliitilist poriloopimist täis. Sellele lisanduvad seinast-seina käivad kommentaarid. mõned neist on asjalikud, analüütilised ja läbi mõeldud, teised lihstalt irvitavad ja oma meelepaha välja elevad.
See on lihtsalt kohutav, mis Eestis toimub, palun inimesed võtke midagi ometi ette. Kui ma tagasi tulen, küll ma ka siis kaasa aitan :)
Siin olles, olen eemal eesti kohalikest valimistest ja nüüd toimuvast poriloopimisest. Nädal valimistest peaaegu möödas, kuid ikka järele ei jäeta. Mul hakkab nendest uudistest juba väga kõrini saama.
No loomuliklt eriti see, mis toimub Tallinnas. Miks Tallinn minusse puutume peaks, noh, ma olen ju sinna sisse kirjutatud. Oma Eestist eemal viibimise tõttu, aga kohalikel valimistel oma häält anda ei saanud, kahju, kuigi see mdiagi muutnud ei oleks.
Mind ajab kõige rohkem vihale loosung "Igaühe eest". No palun, tõesti, mitte kunagi ei saa seista igaühe eest, kui selle igaühena ei peeta just silmas üliväikest gruppi, näiteks perekonda, või kaheaastasi 8-liikelises sõimerühmas.
Ja see minu meelest näitabki teate küll mis erakonna odavust, samas nende tarkust, kuidas inimeste pähe istuda.
Sattusin üle aasta tagasi kuulma ühe Tartu Ülikooli professori poliitika juttu. See oli suuresti üles ehitatud sellele, et kuulake mind, mina tean ja vaadake, kuidas mina analüüsin. Täiesti õudne oli see, kuidas oli sellesse juttu ära peidetud meeletu propaganda ja keskealised kuulasid teda suu ammuli, plaksutasid ja nõustusid, esitamata mingeid küsimusi.
Loomulikult peab keegi seisma venelaste (neid on eestis ikkagi palju ja me epame nende probleemiga tegelema) ja pensionäride eest. Samas ei saa seda teha ju lühiajaliste lahendustega, mis tähendavad tegelikult häälte ostmist.
Ja kui tallinna pesnonärid saavad hinnatõusu kompensatsiooni, siis miks on nad näiteks Tartu või Pärnu omadest paremad või siis halvemal positsioonil, et neid tuleks toetada.
Enamus eesti suuremaid päevalehti on poliitilist poriloopimist täis. Sellele lisanduvad seinast-seina käivad kommentaarid. mõned neist on asjalikud, analüütilised ja läbi mõeldud, teised lihstalt irvitavad ja oma meelepaha välja elevad.
See on lihtsalt kohutav, mis Eestis toimub, palun inimesed võtke midagi ometi ette. Kui ma tagasi tulen, küll ma ka siis kaasa aitan :)

4 Comments:
At 21 oktoober, 2005 22:59,
Anonüümne said…
taipamisega kaasneb juba killuke vastutust
bs
see värk on sama kild kui picasso naine
At 22 oktoober, 2005 18:01,
Anonüümne said…
Milline riik see oli, kus demokraatia juba algusraskustest väljas pidi olema? Ja kas madal valimisaktiivsus näitab tuima rahulolu või lootusetust. Lootusetud inimesed enam midagi ette ei võta. Ei oska. Kes oskab, õpetagu, aga siis tuleb kahtlus ja kadedus. Teisalt ärakasutamine. Ümberkasvamine saab raske olema, eks püüdkem enda ja oma mõjusfääriga algust teha :P
At 22 oktoober, 2005 18:02,
Anonüümne said…
Ja ära tule ütlema, et ma sind hoiatanud pole!
At 23 oktoober, 2005 15:18,
E said…
Kõige lihtsam variant oleks sellises lootusetus olukorras hakata poliitikasse trügima, eks ole. Minu meelest tooks see kaasa ainutl veel hullemat valu, kui sealt kohapeal samuti selgub, et asi ikka on veel hullem, kui eemalt paistis.
Postita kommentaar
<< Home