raske on see kirjutamise amet

ja ma ei saa aru, kudias inimesed jätavad oma mõttedi meelde ning tulevad neid õhtuti kirja panema oma blogidesse. Millised suurepärased mälud. No minu puhul see küll ei tööta. Ma võin ju väita et eelenav nädala jooksul on mul ringi liikudes, end surnuks joostes, bussiga sõites, köhides, rebaste peale karjudes ja koolitööd tehes, tulnud pähe meeletutes kogustes mõtteid mida võiks kirja panna. Ja kui palju enist on siia jõudnud? Mitte ühtegi! Kuigi mul on mitemid kordi oplnud lausa tõsine idee, et seda asja tuleb kirja panna. Ja nüüd on mul järel ainult teadmine, et olen midagi sellist tahtnud ette võtta, kuid situatsionid, emotsioonid ja mõtted on kadunud.
Võimalik et selline kirjutamine võtab ikkagi veidi harjumist, võtab aega enne kui hakkab välja kujunema omad oskused, kudias mõtteid talletada, et neid siis hiljem kirja panna.
ga ikkagi mind piinab, ma nägin sel nädalal nii palju huvitavaid inimesi, täiesti võõraid, kellega ma ei suhelnud, kuid kes panid mind siiski väga veidrate asjade üle mõtisklema. Ehk kui ma näeks neid veel, bussis, jalakäijate sillal, pimedal tartu tänaval, pargis pingil istumas - kas siis tuleks mõtted tagasi?